facebook pixelVastuvõtt ja sisseastumiskatsed

Olulised kuupäevad

Vastuvõtt 2020/21 õppeaastaks

 

1. detsember 2019 - 7. juuli 2020 kell 12.00

Avalduste esitamine vastuvõtu infosüsteemis SAIS kõikidele õppekavadele.

25. juuni - 7. juuli kell 12.00

Avalduste ja dokumentide vastuvõtt kohapeal (kui eelneva hariduse info ei ole registritest leitav).

Peamajas Ehitajate tee 5 U05-104
E, K, R kell 10-15, T, N kell 12-18 (v.a 7.07, kui vastuvõtt on avatud kell 10-12)

Piirkondlikes kolledžites tööpäeviti kell 10-15 (v.a 7.07, kui vastuvõtt on avatud kell 10-12)

  • Tartus: Puiestee 78; 

  • Kohtla-Järvel: Järveküla tee 75; 

  • Kuressaares: Tallinna 19 

Sisseastumiskatsete perioodid:

27. jaanuar - 2. veebruar

16. - 29. märts

4. - 10. mai

9. - 10. juuli kõikidel erialadel

 

15. juuli  -   õppimatuleku kinnitamise tähtaeg 

Avalduse esitamine

  • Sisseastumisavaldus tuleb esitada sisseastujate infosüsteemis SAIS, www.sais.ee 
  • Esitada saab kuni kaks avaldust.
  • Avaldust esitades tuleb valida õppekoormus.
    Täiskoormuse valimine annab võimaluse õppida tasuta, kui õppida igal semestril 30 EAP mahus oma õppekava õppeaineid (kehtib erialadel, kus on tasuta õpe).
    Täiskoormust valides ei saa tasuta õppida üliõpilased, kes on magistriõppes juba tasuta õppinud vähemalt pool nominaalaega ja õpingute alustamisest on möödas vähem kui kolmekordne nominaalaeg (6 aastat).
    Osakoormuse valimine tähendab õppimist tasu eest
  • Kui eriala on võimalik õppida nii päevaõppes kui ka sessioonõppes, saab avaldust täites õppevormi valida. Õppekoormuse nõuded tasuta ja tasu eest õppimiseks on samasugused, vaatamata kontakttundide arvule või toimumise aegadele.
  • Õppekoha pakkumine ja õppima tuleku kinnitamine SAISis toimub jooksvalt, kui nõutav eelnev haridus on olemas, avaldus korras ja katsed positiivsele tulemusele sooritatud.
    Õppima tuleku kinnitamine lõppeb 15. juulil. 

Kui SAISis avaldust esitades ei ole eelneva hariduse andmed riiklikust registrist kättesaadavad, tuleb lõpudokumendi originaal tuua paberkandjal Tehnikaülikooli kohapeale.
See puudutab sisseastujaid, kes on lõpetanud Eesti kõrgkooli enne 2004. aastat või omandanud kõrghariduse välisriigis. 

Kohapeale tulles on sellisel juhul vaja esitada:

  • isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart või elamisloakaart)
  • eelnevat haridust tõendava dokumendi originaal ja koopia (koopiaid saab tasu eest teha ka kohapeal)
  • välisriigis omandatud kõrghariduse diplomiga koos tuleb esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang ja soovitus
  • akadeemilisel puhkusel viibimise tõend vastavast Eesti kõrgkoolist, juhul kui varem on õpitud tasuta magistriõppes enam kui pool nominaalaega, kuid osa sellest ajast on viibitud akadeemilisel puhkusel.

Sisseastumistingimused

Magistriõppesse sisseastumisel on vaja:
-
 kandideerida nõutava kõrgharidusega, sh võib olla nõutud kindel lõpetatud eriala või valdkond 
- sooritada erialal ette nähtud sisseastumiskatsed (test, vestlus, essee, motivatsioonikiri, magistritöö kavand vms).

2020/2021. õppeaastaks kehtestatud kandideerimise nõuete ja konkursi tingimuste koondtabel.

  • Magistriõppesse kandideeritakse magistriõppele eelneva akrediteeritud õppekava lõpetamisel saadud kõrgharidusega, v.a eriala digimuutused ettevõttes, kuhu kandideeritakse magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga. 
  • Kui eelnev kõrgharidus on omandatud välisriigis, tuleb lõpudokumendid ja ENIC-NARIC keskuse hinnang omandatud haridusele tuua kohapeale hiljemalt avalduse/dokumentide esitamise tähtajaks.
  • Magistriõppesse vastuvõtt on lävendipõhine ja vastu võetakse kõik kandideerijad, kes ületavad lävendi ehk saavad nõutud arvu punkte.
  • Kui magistriharidusele eelnev lõpetatud kõrgharidus ei ole kandideerimiseks nõutud erialal / valdkonnas, tuleb hiljemalt 10.juunil esitada teaduskonna dekanaati taotlus eelnevate õpingute sobivuse hindamiseks (VÕTA taotlus).
  • Taotluses tuleb välja tuua kõik erialased oskused ja teadmised, mis on omandatud tasemeõppes, täienduskoolituses või töökogemusest õppides, lisades tõendusmaterjalid. 
    Taotlus tuleb esitada ka sel juhul, kui on läbitud nõutud valdkonna kõrvaleriala, kuna see info ei ole SAISi avaldusel näha.
    Vajadusel määrab programmijuht õppeained, mis tuleb sooritada enne erialale kandideerimist.

Sisseastumiskatsete üldinfo

  • Sisseastumiskatseid saab sooritada erinevatel perioodidel. Katsete ajad pakub välja teaduskond (vt perioodid).
  • Katsetele registreerumine toimub automaatselt SAISis avaldust esitades (al 1.12.2019). Katse korralduslik info on seejärel avaldusel näha.
  • Kui katsel on mitu perioodi/ kellaaega, siis avaldust esitades registreerutakse esimesele vabale ajale.
  • Kogu kandideerimisperioodi jooksul saab ühe eriala katset sooritada ainult üks kord.
  • Nõutud materjalid  tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist (motivatsioonikiri, essee, CV, magistritöö kavand).
  • Kui isatud materiali hinnatakse teisest katse osast (näiteks vestlusest) eraldi, siis lisatakse selle eest tulemuse SAIS järgmise kuu seitsmendaks kuupäevaks.
  • Kõikide katsete tulemused sisestatakse SAISi ja need on kandideerimisavaldusel näha.
  • Vastuvõtt on lävendipõhine ja kõikidele lävendi ületanud kandidaatidele pakutakse SAISis õppekohta. 
  • Õppekoha saamisel tuleb kandidaadil SAISis õppima tulek kinnitada.  
  • Sisseastujad, kes katse sooritamise hetkeks ei ole veel kõrgkooli lõpetanud, saavad SAISi avaldusele staatuse "Tingimuslikult kandideeriv", ning õppekohta pakutakse sel juhul peale lõpetamist.
  • Õppima tuleku kinnitamise tähtaeg on kõikidel lävendi ületanud kandidaatidel 15. juuli.

Sisseastumiskatsete sisu

Arvutisüsteemide erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseteks CV, motivatsioonikiri ning vestlus
Õppekoht on garanteeritud, kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.

Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles, ca 3000–5000 tähemärki.

Motivatsioonikirja sisu:

  • Selgelt välja tuua, miks soovitakse õppida valitud erialal.
  • Eelnev erialane kogemus, nii haridus- kui ka tööalase kogemuse kirjeldus (ka lähedastel erialadel).
  • Akadeemilised tulevikuplaanid ja/või karjäärieesmärgid.

Vestlus on ette nähtud kuni 15 minutit, täpse vestluse aja saab kandidaat sisseastumisavaldust esitades SIASi avaldusele.

Vestlus võib kokkuleppel toimuda ka videokonverentsi teel. 
Vestlus toimub kas eesti või inglise keeles lähtuvalt vajadusest (aluseks  motivatsioonikirja selgus).
Vestluse küsimused on seotud erialase tausta ja teadmistega.

  • programmeerimisoskus 
  • matemaatika
  • elektroonika
  • automaatika

Võimalikud on täiendavad küsimused motivatsioonikirja ja/või laiemate taustateemade kohta. Soovitav on vestlusele kaasa võtta teadmisi ja oskusi tõendavad dokumendid (eelnevate õpingute akadeemiline õiend, sertifikaadid jms).

Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni erialale kandideerimisel tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus
Õppekoht on garanteeritud, kui katse tulemus on vähemalt 5 punkti.
 
CV ehk elulookirjeldus on kandidaati tutvustav taustainfo, mis on abiks vestlusel. CV-d eraldi ei hinnata. CV annab ülevaate järgnevast: 
•    isiku- ja kontaktandmed; 
•    senine hariduskäik; 
•    töökogemus; 
•    võõrkeelteoskus ja -tase; 
•    organisatoorne või ühiskondlik tegevus; 
•    huvialad. 
 Motivatsioonikiri 
Motivatsioonikiri on aluseks vestlusele. Motivatsioonikiri sisaldab kahte peamist teemat: 
•    Kandidaadi põhjendus, miks ta soovib avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammis õppida ning mida õpingutelt ootab. 
•    Lühianalüüs teemal „Mis on suured väljakutsed, millega Eesti riik peaks tegelema ja kuidas mina näen lahendusi“. 
 Motivatsioonikirja hinnatakse läbi vestluse ehk motivatsioonikirjast ja vestlusest kujuneb kokku koondhinne. Vestluse hindamiskriteeriumid on lahti seletatud allpool. 
 Vestlus 
Vestluse käigus kaetavad teemad vastuvõtukünnise ületamise / mitte ületamise hindamiseks:   
•    Huvi eriala vastu ehk miks soovitakse õppida avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammis. 
•    Kokkupuude magistriprogrammi peamiste teemavaldkondadega kas läbi eelneva hariduse või töökogemuse. 
•    Ootused õppe osas ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Samuti konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas teadmiste tase ei ole piisav. 
•    Teadlikkus magistriprogrammiga seonduvatest päevakajalistest komplekssetest poliitikaprobleemidest ning suutlikkus vastavatel teemadel diskuteerida. 
•    Arusaam ja nägemus seoses planeeritava magistritööga – uurimisteema teadvustamine, metoodika läbimõeldus, kursisolek uurimisvaldkonna olulisemate arengutega. 
•    Ootused õppekorraldusliku poole osas ehk millised on võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, valmidus inglisekeelsete akadeemiliste õppematerjalide lugemiseks ja kirjatööde kirjutamiseks jms. Samuti motiveeritus magistriprogrammi läbimiseks nominaalajaga.   
•    Nägemus tööalasest karjäärist ja kuidas valitud magistriprogrammi läbimine sellele kaasa aitaks. 
•    Tulenevalt magistriprogrammis õpetavate õppejõudude rahvusvahelisest koosseisust, palume kandidaadil valmis olla vastamaks ka inglisekeelsetele küsimustele 
 
Vestlust hinnatakse skaalal 0–10 punkti. 
Positiivne skaala 5-10 punkti:  
•    Kandidaadil on väga hästi põhjendatud huvi valitud magistriprogrammis õppimise vastu, selge arusaam selle sisust ning rõhuasetustest. Kandidaat on võimeline looma seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud magistriprogrammi vahel ning selgitama, kuidas need üksteist võiksid täiendada. 
•    Kandidaat orienteerub magistriprogrammiga seonduvates ühiskondlikult aktuaalsetes teemades (globaalsed megatrendid, komplekssed poliitikaprobleemid, sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamine jms) ning suudab nende üle arutleda nii kirjalikus kui suulises vormis. 
•    Kandidaat demonstreerib väga heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas ja/või kursisolekut eriala-spetsiifiliste praktiliste probleemidega, näidates sellega kokkupuudet magistriprogrammis käsitletavate teemadega ja orienteerumisvõimet avaliku halduse baasterminites ja kontseptsioonides. 
•    Kandidaat on suuteline arutlema võimalike magistritööga seonduvate uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, uurimismetodoloogilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid ehk demonstreerima teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust uuritaval teemal. 
•    Kandidaat suudab selgitada ootuseid omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, s.t kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalperioodi jooksul ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda. 
•    Kandidaadil on välja kujunenud nägemus tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning suudab selgitada valitud magistriprogrammi rolli ja mõju tööalasele karjäärile ja selle kujunemisele. 
•    Vajadusel suudab kandidaat demonstreerida väga head inglise keele valdamist. 
 Negatiivne skaala 0-4,99 punkti: 
•    Kandidaadil on küll huvi valitud magistriprogrammis õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam selle sisust ning rõhuasetustest. Üldine teadlikkus avaliku halduse süsteemist ja baasterminitest on puudulik. Kandidaat ei suuda ära põhjendada soovi õppida valitud magistriprogrammis tööalase vm erialase tegevusega seonduvalt. 
•    Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja diskuteerima erinevatel magistriprogrammiga seonduvatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel. Puudub lugemus erialase kirjanduse osas ning eelnev kokkupuude magistriprogrammis käsitletavate teemade ja praktiliste probleemidega. Vastav kirjalik akadeemiline eneseväljendusoskus on puudulik. 
•    Kandidaadil puudub ettekujutus võimalikest magistritöö uurimisteemadest, sh uurimisküsimustest, uurimismetodoloogilistest lähenemistest ning olulisematest arengutest uurimisvaldkonnas. Kandidaadil ei ole  rahvusvahelise teaduskirjanduse lugemise ja uurimistöös rakendamise kogemust. 
•    Kandidaadil puuduvad selged ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas. On problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks või üle nominaalperioodi kestvuseks. 
•    Kandidaat ei oma ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning kuidas valitud magistriprogramm suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata. 
•    Kandidaadil on olulised barjäärid osalemaks inglise keeles toimuvas õppealases tegevuses. 
 Vestlusele mitteilmumine ja/või CV/motivatsioonikirja esitamata jätmine annab 0 punkti. 

Digimuutused ettevõttes erialale kandideerimisel tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.

Õppekoht on garanteeritud, kui katse koondtulemus on vähemalt 10 punkti (sh mõlema katse osa tulemus peab olema vähemalt 5 punkti).
CV ja motivatsioonikiri tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist.
Pärast avalduse esitamist SAIS-is, kui vastuvõtutöötaja on avalduse kinnitanud, saab kandidaat personaalse vestluse aja, mis on nähtav SAIS-is avalduse juures.
Kui motivatsioonikirja ja CV eest saadud punktid on SAISi kantud ja need ei ole vähemalt 5 punkti, saab kandidaat staatuse "konkurentsist väljas" ja ei pääse vestlusele.
Motivatsioonikiri 
Eesti keeles, pikkus 2500–3000 tähemärki tühikuteta (~1 lk, Times New Roman 12). 
Motivatsioonikirjale ja faili pealkirja tuleb kindlasti märkida oma nimi. Motivatsioonikirja esitamine on vajalik kui kandidaati tutvustav taustainfo, kus kandidaat põhjendab oma soovi õppida valitud õppekaval. 
motivatsioonikirja sisu, arvamused esitada etteantud järjestuses:

  1. Miks soovitakse asuda õppima „Digimuutused ettevõttes“ erialale?
  2. Kuidas seondub see eriala kandidaadi varasemate õpingute ja töökogemusega? 
  3. Milline on kandidaadi perspektiivitunnetus digilahenduste vajadusest oma ettevõttes ja majandusharus?
  4. Millistes valdkondades soovib kandidaat end eelkõige täiendada?
  5. Millised on kandidaadi ootused õppetöö sisule ja korraldusele?
  6. Millist väljundit näeb kandidaat pärast kraadi saamist uutele teadmistele ja oskustele oma töös?

Motivatsioonikirjas hinnatakse loogilist, analüüsivat ning arutlevat kirjeldust vastuseks kõikidele eelnimetatud küsimustele ning keeleliselt ladusat ning grammatiliselt korrektset eneseväljendust.
 CV fotoga 

  • Elulookirjeldus on kandidaati tutvustav taustainfo, mis annab ülevaate järgnevast:
  • isiku- ja kontaktandmed koos pildiga;
  • hariduskäik (kõrghariduse osas lisaks kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
  • töökogemus (sh töökoht, amet koos peamiste tööülesannete kirjeldusega, organisatsiooni suurus ja alluvate hulk);
  • võõrkeelte oskus ja tase;
  • muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus; huvialad.

CV-s hinnatakse eelnevat haridust ja töökogemust (sh strateegilist juhtimiskogemust, arvestades organisatsioonide suurust ja alluvate hulka).

Motivatsioonikirja ja CV hindamine toimub skaalal 0-10, millest positiivne tulemus on vahemikus 5-10 punkti. Motivatsioonikirja ja/või CV saatmata jätmise eest märgitakse tulemuseks 0.
Motivatsioonikirja ja CV-d kasutatakse ka vestluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Vestlus

  • Huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida sellel õppekaval. Samuti motiveeritus läbida õppekava nominaalajaga.
  • Eelnevad kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega ehk teadmised digitaliseerimise baasterminitest ja -teooriatest ning teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest.
  • Ootused õppele ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas on teadmiste tase puudulik.
  • Ootused õppekorralduslikule poolele ehk millised on võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, keelelised barjäärid (osa vestlusest toimub inglise keeles) jms.
  • Eelnev haridus ja töökogemus ning nende seotus digimuutuste õppekavaga.
  • Nägemus tööalasest karjäärist ja kuidas „aitaks valitud õppekava läbimine sellele kaasa.
  • Tulenevalt inglise keeles esinevatest välis- ja külaslisõppejõududest ja õppekaval kasutatavatest ingliskeelsetest materjalidest tuleb kandidaadil olla valmis vastama ka ingliskeelsetele küsimustele.

Palume arvestada, et vestluse käigus ei käsitleta iga kandidaadiga kõiki ülalmainitud teemasid ja teemadering võib kandidaadi vastustest lähtuvalt laieneda.

Vestlus toimub õppekava vastuvõtukomisjoni ees põhiosas eesti keeles (osa võib toimuda inglise keeles) ja kestab 10–15 minutit
Vestluse hindamine toimub skaalal 0-10, millest positiivne tulemus on vahemikus 5-10.

Positiivne skaala 5–10 punkti:

  • Kandidaadil on väga hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Suudab selgesti ära põhjendada soovi õppida valitud õppekaval ja selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
  • Kandidaat suudab orienteeruda ja kaasa rääkida erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja arengute osas, nt ettevõtluses, majanduses ja tehnoloogilistes arengutes (seda nii Eesti, Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil). Oskab tuua näiteid digitaliseerimise probleemide kohta nii oma ettevõttes kui ka majandusharus ja nende üle sisukalt arutleda.
  • Demonstreerib väga heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas, näidates sellega kokkupuudet õppekavas käsitletavate teemadega.
  • Kandidaat on võimeline välja tooma võimalikud seosed eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja tulevase õppekava vahel ja selgitama, kuidas need võiksid üksteist täiendada.
  • Kandidaat suudab esitada ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, s.t kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalaja jooksul ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda.
  • Kandidaadil on välja kujunenud arusaam tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning õppekava rollist ja mõjust tööalasele karjäärile ning selle kujunemisele.
  • Kandidaat on aktiivse ellusuhtumisega, tugeva argumenteerimisoskusega ja hea suhtleja.
  • Kandidaat suudab demonstreerida head eesti ja inglise keele valdamist.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti:

  • Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ka ei suuda ta ära põhjendada soovi õppida õppekaval ja selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
  • Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja kaasa rääkima erinevatel õppekavaga seonduvatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel. Puudub lugemus erialase kirjanduse osas ja eelnev kokkupuude õppekavas käsitletavate teemadega. 
  • Kandidaadil puuduvad ootused omandatavatele teadmistele ja oskustele.
  • Kandidaadil on problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks või üle nominaalaja kestuseks.
  • Kandidaadil ei ole arusaama tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning kuidas õppekava suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata.
  • Kandidaat on passiivse ellusuhtumisega, nõrga argumenteerimisoskusega ja kasin suhtleja.
  • Kandidaadil on olulised keelelised (eesti ja/või inglise) barjäärid, osalemaks õppealases tegevuses.

Vestlusele mitteilmumise korral on tulemus 0 punkti.

Täiendav informatsioon õppekava ning sisseastumiskatsete kohta:
Kristjan Rebanekristjan.rebane@taltech.e

Täpsem info lähiajal!

Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiate erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

CV kõrghariduse osas tuleb märkida lisaks kraadile ja kõrgharidusasutusele ka eriala ja lõputöö teema ning tuua välja:
• senine töökogemus,
• võõrkeelte oskus ja tase,
• huvialaline või ühiskondlik tegevus.
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles, mahuga orienteeruvalt 3000–5000 tähemärki.
Motivatsioonikirja teemad:
• Miks soovitakse õppida just valitud erialal?
• Kuidas seondub valik senise hariduse ja/või töökogemusega?
• Millised on tulevikuplaanid omandatud teadmiste rakendamiseks?
Vestlus toimub eesti keeles ja kestab ligikaudu 15 minutit.
Vestlusel keskendutakse kandidaadi erialasele taustale ja teadmistele, vajadusel esitatakse täiendavaid küsimusi motivatsioonikirjas esitatu laiendamiseks.
Kui kandidaat esitab avalduse SAISis enne mai lõppu, lepitakse vestluse aeg ja koht kokku individuaalselt, pärast avalduse esitamist.
Juuni algusest kuni avalduse esitamise perioodi lõpuni SAISis avalduse esitanud kandidaadid tulevad vestlusele SAISis määratud ajal.
Erijuhtudel on võimalik pidada vestlust ka videokonverentsina.
Edukal kandidaadil on:
• selgelt põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu ja arusaam kava sisust;
• ettekujutus omandatud teadmiste rakendamisest edasises tööalases tegevuses.
Hindamine - kandideerimise tulemust hinnatakse 10-punktisel skaalal:
• motivatsioonikiri: 0 - 2,5 punkti,
• CV: 0 - 2 punkti,
• vestlus: 0 - 5,5 punkti.

Energiamuunduse- ja juhtimissüsteemide erialale kandideerimiseks tuleb läbida vestlus.

Vestlus toimub komisjoni ees. Vestlusele palume kaasa võtta magistrile eelneva kõrghariduse akadeemiline õiend.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10, positiivne tulemus on 5–10. Vestlusele mitteilmumisel on tulemus 0. Iga teemapunkt annab 0–2,50 punkti.

Vestluse teemad:
• huvi eriala vastu ja kandidaadi motivatsioon valitud erialal õppida ja õppekava lõpetada;
• eelnevad õppe- ja tööalased seosed õppekava teemadega;
• sooritatud praktikad ja saadud töökogemus;
• tulevikuplaan tööalase karjääri kohta.

Vestluse hindamiskriteeriumid
Vestlusel positiivse tulemuse 5-10 punkti saamiseks kandidaat:
• kirjeldab huvi eriala vastu, põhjendab oma motivatsiooni valitud erialal õppida ja hindab võimalusi õppekava lõpetada;
• kirjeldab eelneva õppetegevuse õpiväljundeid ning seostab neid tulevase õppekava õpiväljunditega;
• kirjeldab praktikaettevõtetest, töökohtadelt ja mujalt saadud töökogemust ning arutleb ja hindab saadud kogemuse kasutegurit valitud erialale;
• kirjeldab, millisena ta näeb oma tööalast karjääri valitud erialal või kuidas valitud eriala toetab tema tuleviku karjääri.

Põhilised vestluse küsimused:

  • Miks valisite just energiamuundus- ja juhtimissüsteemide eriala?
  • Milline on Teie eelnev haridus?
  • Milliseid eriala teemasid olete omandatud ja millistest teadmistest on olnud vajaka?
  • Milliseid teemasid tuleks või soovite süvendatult omandada?
  • Milline on Teie senine töökogemus – pigem erialane või pigem silmaringi avardav?
  • Kuidas senine töökogemus on omandatud (praktikal, töötades jms)
  • Kuidas saadud kogemus valitud eriala toetab?
  • Millisena näete oma erialast karjääri pärast magistri kraadi omandamist?
  • Kuidas aitab valitud eriala magistrikraadi omandamine TTÜ-st kaasa Teie eesmärkide saavutamisele?

Täpsem info lähiajal!

Täpsem info lähiajal!

Elektroenergeetika erialale kandideerimiseks tuleb läbida vestlus.

Vestlus toimub komisjoni ees. Vestlusele palume kaasa võtta eelmise haridustaseme akadeemiline õiend. 
Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10, positiivne tulemus on 5–10. Vestlusele mitteilmumisel on tulemus 0. Iga teemapunkt annab 0–2,50 punkti.

Vestluse teemad:
• huvi eriala vastu ja kandidaadi motivatsioon valitud erialal õppida ja õppekava lõpetada;
• eelnevad õppe- ja tööalased seosed õppekava teemadega;
• sooritatud praktikad ja saadud töökogemus;
• tulevikuplaan tööalase karjääri kohta.

Vestluse hindamiskriteeriumid
Vestlusel positiivse tulemuse 5-10 punkti saamiseks kandidaat:
• kirjeldab huvi eriala vastu, põhjendab oma motivatsiooni valitud erialal õppida ja hindab võimalusi õppekava lõpetada;
• kirjeldab eelneva õppetegevuse õpiväljundeid ning seostab neid tulevase õppekava õpiväljunditega;
• kirjeldab praktikaettevõtetest, töökohtadelt ja mujalt saadud töökogemust ning arutleb ja hindab saadud kogemuse kasutegurit valitud erialale;
• kirjeldab, millisena ta näeb oma tööalast karjääri valitud erialal või kuidas valitud eriala toetab tema tuleviku karjääri.

Põhilised vestluse küsimused:

  • Miks valisite just elektroenrgeetika eriala?
  • Milline on Teie eelnev haridus?
  • Milliseid eriala teemasid olete omandatud ja millistest teadmistest on olnud vajaka?
  • Milliseid teemasid tuleks või soovite süvendatult omandada?
  • Milline on Teie senine töökogemus – pigem erialane või pigem silmaringi avardav?
  • Kuidas senine töökogemus on omandatud (praktikal, töötades jms)
  • Kuidas saadud kogemus valitud eriala toetab?
  • Millisena näete oma erialast karjääri pärast magistri kraadi omandamist?
  • Kuidas aitab valitud eriala magistrikraadi omandamine TTÜ-st kaasa Teie eesmärkide saavutamisele?

Ettevõtliku juhtimise õppekavale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja läbida vestlus

Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10, positiivne tulemus on 5–10. Vestlus toimub inglise keeles.

CV (esitada inglise keeles) peab kajastama:

  • isiku- ja kontaktandmed;
  • hariduse kohta – millise(d) kõrgkooli(d) on lõpetatud, millised õppekavad läbitud, erialad omandatud, millised õpingud on pooleli, ajavahemikud;
  • töökogemuse kohta – kus ollakse töötatud, kellena, millisel ajavahemikul; 
  • võõrkeelteoskus ja -tase.

Vestluse teemad:

  • Eelnev haridus, töökogemus, senine karjäär ja nende seotus ettevõtliku juhtimise õppekavaga.
  • Motivatsioon õppida valitud õppekaval; õppe eesmärk ja õppekava valiku põhjendus ning alternatiivid.
  • Õpingute ja omandatava hariduse roll isiklikus karjäärimudelis, kuidas ettevõtliku juhtimise õppekava läbimine aitab kaasa tööalasele karjäärile.

CV ja vestluse hindamiskriteeriumid:

  • Positiivseks loetakse koontulemust 5,0-10,0 punkti. Sellisel kandidaadil on vähemalt kolme aastane erialane töökogemus, põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ning oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks. Toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja ettevõtliku juhtimise õppekava vahel ning selgitab, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht.
  • Negatiivseks loetakse koontulemust 0–4,9 punkti. Kandidaadil puudub kolmeaastane erialane töökogemus. Sellisel kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid ta ei suuda põhjendada soovi õppida ettevõtliku juhtimise õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö vm õppetegevusvälise tegevusega on keeruline ning oht õpingute poolelijätmiseks on suur. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel puudub otsene seos isikliku karjäärimudeliga.

Vestlusele mitteilmumise korral on koondtulemuseks 0 punkti.

Hooned ja rajatised erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.

Vestlus toimub komisjoni ees. Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10 punkti ning õppekoht on garanteeritud, kui tulemus on vähemalt 5 punkti.
Vestlusele mitteilmumisel on tulemus 0.

Vastuvõtt toimub järgmistele peaerialadele (peaeriala valik tuleb märkida SAISi avaldusele):

•    hoonete energiatõhusus
•    hoonete sisekliima ja tehnosüsteemid
•    kinnisvara korrashoid
•    teede- ja sillaehitus
•    vee- ja keskkonnatehnika
•    ehitusgeodeesia
•    ehitiste projekteerimine
•    ehitusjuhtimine

Vestluse teemad:

  • Huvi eriala vastu, mis on edasiõppimise soovi aluseks, motiveeritus läbida õppekava edukalt nominaalajaga.
  • Eelnevad õpingud ja tööalane kogemus, nende seotus õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega.
  • Eelnevad teadmised õppekava peamiste teemavaldkondade lõikes, nende seostamine praktiliste probleemidega. Teadmised valdkonna arengutest ja päevakajalistest probleemidest.
  • Ootused õppekavas käsitletavatele teemadele ning omandavatele teadmistele-oskustele.
  • Ettekujutus võimalikust magistritöö teemast ja selle seotus uurimisvaldkonna olulisemate arengutega.
  • Tulevikuplaan võimaliku edasise tööalase karjääri kohta.

Vestluse hindamiskriteeriumid
Positiivse tulemuse saamiseks (5-10 punkti) peab kandidaat:

  • oskama väga hästi põhjendada oma huvi valitud õppekaval õppimise vastu, aru saama selle sisust, rõhuasetusest ja tagama, et õppekava on võimalik edukalt nominaalajaga läbida;
  • oskama seostada eelnevaid õpinguid ja töökogemust õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega, põhjendama õppekava läbimise vajadust erialaseks tegevuseks;
  • suutma orienteeruda ühiskondlikult aktuaalsetes teemades, mis on eelkõige seotud arengutega õppekava peamistes teemavaldkondades. Kandidaat peab demonstreerima, et eelnevalt omandatud teadmised on piisavad õpingute alustamiseks õppekaval;
  • esitama ootused õppekavas käsitletavatele teemadele, nägema seoseid omandatavate teadmiste-oskuste ja erialatöös ettetulevate probleemide lahendamise vahel;
  • olema võimeline arutlema võimaliku magistritöö teema üle, välja tooma uurimisvaldkonna aktuaalsed probleemid ning potentsiaalsed metoodilised lähenemised nende lahendamiseks;
  • omama ettekujutust oma tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis, oskama selgitada valitud õppekava rolli ja mõju tööalasele karjäärile ning selle kujunemisele.

Infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialal tuleb esitada motivatsioonikiri ja CV ning läbida vestlus.
Katse puhul hinnatakse eraldi:
1. motivatsioonikiri ja CV, 0-10 punkti
2. vestlus, 0-10 punkti
Katse mõlema osa tulemus peab õppekoha saamiseks olema vähemalt 5  punkti (koondtulemus 10-20 punkti). 
Vestlusele pääsu tagab vähemalt 5 punkti. 
Vestlus toimub eesti keeles.

Motivatsioonikiri ja CV tuleb lisada sisseastujate infosüsteemis SAIS esitatavale avaldusele. 
Mõlemad lisatud failid esitada pdf formaadis ja pealkirjastada perekonnanimega:
Perenimi_CV.pdf ja Perenimi_MK.pdf (näiteks: Kask_CV.pdf ja Kask_MK.pdf)

Motivatsioonikiri
Kirjutada eesti keeles ja pikkusega vähemalt 1500 tähemärki. 
Motivatsioonikirjast peab välja tulema vähemalt viie alljärgneva küsimuse sisuline vastus.
Palun esitage arvamused motivatsioonikirjas antud järjestuses:
1. Miks te olete huvitatud infotehnoloogiast?
2. Miks te valisite Tallinna Tehnikaülikooli oma õpingute jätkamiseks?
3. Missugustel põhjustel te valisite oma karjääri jätkuvaldkonnaks infosüsteemide kavandamise ja analüüsi?
4. Missugune on teie töökogemus? Kui kaua ja mis alal olete töötanud?
5. Kas olete osalenud mingi probleemvaldkonna modelleerimisel?
6. Kirjeldage oma varasemaid kokkupuuteid IT valdkonnaga?
7. Missugused on teie IT-alased teadmised ja oskused (näited)?
8. Missugustel IT-alastel kursustel olete osalenud?
9. Missugustes IT-põhistes projektides olete osalenud?
10. Kui olete osalenud mingi probleemvaldkonna modelleerimisel, siis missuguseid instrumentaalvahendeid olete kasutanud antud probleemvaldkonna modelleerimisel?

CV-s oodatakse järgmist infot:
isiku- ja kontaktandmed;
hariduskäik (kõrghariduse osas lisaks kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
töökogemus (sh töökoht, amet ja peamiste tööülesannete kirjeldus);
võõrkeelte oskus ja tase;
muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus;
huvialad.
CV annab ülevaate kandidaadi varasemast haridusest ja töökogemusest.

Vestluse käigus hinnatavad valdkonnad/teemad:

  • huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekaval; motiveeritus läbida õppekava nominaalajaga;
  • valmisolek omandada infotehnoloogia alased oskused ja teadmised;
  • ootused õppe osas ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas on teadmiste tase puudulik. Ootused õppekorralduslikule poolele ehk millised võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas;
  • eelnev haridus ja töökogemus ning oodatav lisandväärtus infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava läbimisest;
  • ettekujutus tööalasest karjäärist ja kuidas infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava läbimine sellele kaasa aitaks.

Vestluse hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti
Kandidaadil on väga hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Suudab selgesti ära põhjendada soovi õppida infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
Kandidaadil on välja kujunenud ettekujutus tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava rollist ja mõjust tööalasele karjäärile ning selle kujunemisele.
Kandidaat on teadlik enda juba olemasolevatest infotehnoloogiaalastest teadmistest ning on valmis omandama uusi infotehnoloogiaalaseid oskusi ja teadmisi.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti
Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppida, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ka ei suuda ta ära põhjendada soovi õppida infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekaval ja selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Puuduvad ootused omandatavatele teadmistele ja oskustele.
Kandidaadil on problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks või õppida üle nominaalaja.
Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ja sellest, kuidas infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata. 

Juhtimise ja turunduse erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test.

Õppekoha garanteerib testi tulemus vähemalt 5 punkti.

Testi põhieesmärk on selgitada välja sisseastujate teadmiste tegelik tase ja erinevused ning koguda infot õppetöö paremaks korraldamiseks.
Test koosneb viiekümnest valikvastustega küsimusest, mis hõlmavad viit valdkonda: rahandus, arvestus, majandusteooria, ettevõtlus ning juhtimine ja turundus.
Küsimused vastavad raskuselt/keerukuselt bakalaureusetasemele.
Osad valikvastustega küsimused eeldavad arvutuste tegemist ilma kalkulaatori abita.

Kirjandus/õpikud, mida võib soovi korral magistriõppesse sisseastumistestiks valmistudes lugeda:
A. Vihalem Turunduse alused. Külim, 2004.
R. Üksvärav Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn, 2004.
S.A. Ross, R.W. Westerfield, B.D.Jordan, 2013. Fundamentals of Corporate Finance. McGraw-Hill, 10th ed.
L. Alver, J. Alver, Finantsarvestus: Põhikursus. Tallinn, 2017.
J. Alver, L. Reinberg, Juhtimisarvestus. Tallinn, 2002.

Lisaks peab kandidaat olema valmis vastama aktuaalseid majandusteemasid ja -näitajaid puudutavatele küsimustele.

Iga korrektne vastus annab 0,2 punkti ning vale vastus 0 punkti. Testis saadud punktid liidetakse ning kaalutakse vastavalt küsimuse valdkonnale järgmiselt:

  • Ärirahanduse ja majandusarvestuse (TARM) õppekaval rahandus 35%, arvestus 35%, ettevõtlus 10%, juhtimine 10% ning turundus 10%;
  • Juhtimise ja turunduse (TATM) õppekaval juhtimine 35%, turundus 35%, ettevõtlus 10%, arvestus 10% ning rahandus 10%.

Testile mitteilmumine annab 0 punkti. 

Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialale kandideerimisel on vaja läbida vestlus.

Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse sisu:

  • Millised on keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia eriala valimise põhjused
  • Millised on eelteadmised erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
  • Millised on eelnevad õpingud antud valdkondades või siduserialadel loodusteaduste ja inseneeria valdkonnas?
  • Milline on arusaam omandatavatest teadmistest, oskustest ja tööalastest võimalustest tulevikus, mida valitud õppekava pakub?

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti 
Kandidaadil on:

  • piisavad erialased algteadmised; valmidus täiendavaks õppekoormuseks, kui eelnev haridus on omandatud mittelähedasel erialal;
  • motivatsioon, eeldused ja võimalused edukateks õpinguteks;
  • arusaam õppekava sisust, ettekujutus oma õpingutest ja tööalastest võimalustest tulevikus.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti 
Kandidaadil puuduvad:

  • vajalikud algteadmised;
  • selge arusaam õppekava sisust, struktuurist ja tööalastest võimalustest tulevikus;
  • motivatsioon, eeldused või võimalused eriala edukalt õppida.

Vestlusele mitteilmunud kandidaatide tulemus on 0 punkti.

Erandkorras võib vestluse läbi viia eelneva kokkuleppe alusel Skype’i teel.

Keskkonnatehnika ja juhtimise erialale kandideerimisel on vaja läbida vestlus.

Õppekoht on garanteeritud, kui katse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse küsimused valdkonnapõhiseks aruteluks:

  • Millised on valdkonna põhiküsimused, probleemid ja nende tekkepõhjused?
  • Kas oskate kirjeldada mõnda keskkonnaprobleemi ja pakkuda välja selle võimalik lahendus?
  • Kuidas on võimalik tagada majanduse ja tootmise kestev areng ning inimese heaolu, nii et säilib tervislik keskkond?
  • Miks lähtuvad riigid oma tootmise arendamisel parimast võimalikust tehnikast?
  • Miks koolitatakse keskkonnaspetsialiste, -insenere ja keskkonnajuhte/nõunikke?
  • Kui suur on teie arvates keskkonnatehnika ja juhtimise eriala spetsialistide nõudlus kaasajal?
  • Missugused on ettevõtte keskkonnanõuniku / riikliku ametkonna keskkonnaspetsialisti põhiülesanded?

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti.

  • Kandidaadil on piisavad algteadmised keskkonna valdkonna põhiküsimustest, probleemidest ja nende tekkepõhjustest ning kandidaat pakub sobivaid lahendusi.
  • Kandidaadil on hea arutlusoskus ja põhjendatud argumendid majanduse kestlikkuse ja tervisliku keskkonna säilimise võimalikkusest.
  • Kandidaat saab aru vajadusest kasutada parimat võimalikku tehnikat.
  • Kandidaat teab ja on võimeline põhjendama oma arvamust keskkonnaspetsialistide vajaduse ja vajalikkuse kohta.
  • Kandidaat on teadlik eri sektorites, valdkondades töötavate keskkonnaspetsialistide põhiülesannetest.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti.

  • Kandidaadil pole piisavaid algteadmisi keskkonna valdkonna põhiküsimustest, probleemidest ja nende tekkepõhjustest.
  • Kandidaat ei oska arutleda ega põhjendatult argumenteerida majanduse kestlikkuse ja tervisliku keskkonna säilimise võimalikkuse üle.
  • Kandidaat ei saa aru vajadusest kasutada parimat võimalikku tehnikat.
  • Kandidaat ei oska piisavalt põhjendada oma arvamust keskkonnaspetsialistide vajaduse ja vajalikkuse kohta.
  • Kandidaadil pole ülevaadet eri sektorites, valdkondades töötavate keskkonnaspetsialistide põhiülesannetest.

Täpsem info lähiajal!

Kütuste keemia ja tehnoloogia erialale kandideerimisel tuleb läbida vestlus ning esitada CV.
Õppekoht on garanteeritud, kui on esitatud CV ja vestluse tulemus vähemalt 5 punkti kümnest. 

Vestluse sisu:
•    Miks sisseastuja otsustas valida just selle eriala? 
•    Millised on eelteadmised erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
•    Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida kütuste keemia ja tehnoloogia õppekava pakub?
•    Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?
•    Kas on olemas tulevikuplaanid seoses magistritöö teemaga? Kui on, siis millised?
•    Vestluse käigus testitakse võõrkeelte oskust.

Teemade nimekiri:
•    kütuste tüübid, nende osatähtsus maailmas;
•    taastuv ja fossiilkütuste mõiste, põhilised liigid;
•    taastuvkütuste juurutamisega seotud probleemid;
•    fossiilkütuste üha laieneva kasutamisega seotud probleemid;
•    kütuste tootmise ja kasutamisega seotud võimalikud keskkonnariskid;
•    kütuste tootmise majanduslikud ja poliitilised aspektid;
•    maailma kütusetööstuse põhiprobleemid ja põhilised arengusuunad;
•    Euroopa Liidu põhilised probleemid kütuste valdkonnas;
•    põhilised Eestis kasutatavad kütuseliigid;
•    põhilised Eesti kütuse ja kütusekeemia ettevõtted, nende lühiiseloomustus;
•    Eesti kütusetööstuse põhiprobleemid.

NB! Teemadele vastamisel ei eeldata süvateadmisi, piisab üldteadmistest (mida on võimalik ajalehtedest ja Internetist hankida) ja põhisuundade nimetamisest. Küsimuse laiem ja üksikasjalikum käsitlemine annab plusspunkte. Sama kehtib ka oma seisukohtade argumenteeritud põhjendamise kohta, kui need erinevad üldtunnustatud põhimõtetest.

CV koostatakse vabas vormis ning peab sisaldama järgmist teavet:
•    üliõpilaskandidaadi isiku- ja kontaktandmed;
•    ülevaade haridusteest, eraldi tuua välja kõrghariduse kraadi andnud õppeasutus, eriala, kraadi nimi ja lõputöö teema;
•    töökogemus, sh tööandja nimi ja amet; vajadusel lisada töökohustused;
•    keelteoskus;
•    arvutitarkvarade kasutamise oskus;
•    muu organisatoorne ja ühiskondlik tegevus.
CV-d hinnatakse vestluse osana. 

Vestluse hindamiskriteeriumid:
•    motivatsioon õppida antud erialal;
•    erialane töö või praktika kütuste valdkonnas;
•    üldteadmised kütuste valdkonna olukorrast ja arengusuundadest; 
•    võõrkeele valdamise tase, suutlikkus lugeda õpingute raames võõrkeelseid tekste; 
•    magistritöö teema kättesaadavus, mis on seotud valdkonnaga.

Iga vestluse hindamiskriteeriumi teema eest on võimalik koguda 0–2 punkti.
Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10 punkti: 
•    Positiivne tulemus on koondtulemus 5–10 punkti.
•    Negatiivne tulemus on koondtulemus 0–4,99 punkti.
0 punkti saab kandidaat, kes ei ilmu vestlusele.

Logistika magistriõppekavale kandideerimisel tuleb sooritada kirjalik test, esitada CV (mis on suulise vestluse aluseks) ja läbida vestlus.
Nii kirjaliku testi kui ka suulist vestlust hinnatakse skaalal 0-10, kus positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Õppekoht on garanteeritud, kui soorituse (kirjalik test ja suuline vestlus) tulemus on mõlema osa puhul vähemalt 5 punkti.
Test ja vestlus toimuvad eesti keeles.

Kirjalik test sooritatakse elektroonselt ja see koosneb kahest osast, valikvastusega küsimused ja motivatsiooniküsimused:
1) Valikvastustega küsimused (50), iga õige vastus annab 0,2 punkti. Igale küsimusele on ainult üks õige vastus. Küsimused jagunevad neljaks osaks – üldteadmised, loogika ja matemaatika, majandus ja ärijuhtimine, logistika ja tarneahela juhtimine.
2) Motivatsiooniküsimused kolme vabavastuselise küsimusega (kandidaadi varasem kokkupuude logistika, transpordiplaneerimise ja/või tarneahela juhtimisega, huvipakkuvad uurimisteemad, tõenäoline peaeriala valik), mis on sissejuhatuseks suulisele osale. Motivatsiooniküsimusi ei hinnata, need on sisendiks suulise vestluse läbi viimiseks.
Kirjaliku testi eest on võimalik saada kuni 10 punkti, millest positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Kirjalik test sooritatakse elektrooniliselt selleks spetsiaalselt ette valmistatud arvutiklassis.
Vastamiseks on aega 60 minutit.
Kirjalikul testil mitteosalenu suulisele testile ei kvalifitseeru.

CV esitatakse SAISis ja on aluseks suulisel vestlusel osalemiseks.
CV peab sisaldama järgmist informatsiooni:
• isiku- ja kontaktandmed;
• hariduskäik (kõrghariduse osas kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
• töökogemus (sh töökoht, amet ja peamiste tööülesannete kirjeldus);
• läbitud erialased täienduskoolitused, mis seonduvad valitud erialaga, omandatud kutse(d).
Suuline vestlus toimub logistika magistriõppekaval õpetavatest õppejõududest moodustatud komisjoni ees ja selle eest on võimalik saada kuni 10 punkti, millest positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Vestlusel hinnatavateks teemadeks on:

  •  eelnevad kokkupuuted ühe või mitmega õppekava kahest peaerialast. Tuvastatakse kandidaadi CV-st;
  • ettekujutus enda tööalasest karjäärist pärast logistika magistriõppe läbimist.
    Aluseks on kandidaadi CV. Kandidaat suudab selgesti põhjendada soovi õppida logistika magistriõppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks;
  • huvi eriala vastu ja motiveeritus läbida õppekava. Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi logistika magistriõppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest;
  • arusaam omandatavatest kompetentsidest, mida logistika õppekava pakub, kriitiline hinnang valdkondade kohta, mille teadmiste taset hindab kandidaat endal puudulikuks. Kandidaat suudab esitada ootused omandatavatele teadmistele ja oskustele;
  • arusaam tulevasest magistritööst. Kandidaat on suuteline arutlema võimalike uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, metoodilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid;
  • ootused õppekorralduse osas, võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks. Kandidaat selgitab, kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalaja jooksul ja millised takistused võivad selles osas esineda.
     

Täpsem info lähiajal!

Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas erialal on sisseastumiskatseks essee, mille teema on "What Motivates Me to Study Sustainable Energetics".

Essee tuleb kirjutada inglise keeles ja selle maksimumpikkus võib olla 2 A4.
Essees peab tulevane magistrant põhjendama oma huvi õppida säästvat energeetikat ja kirjeldama oma eelnevaid õpinguid ülikooli tasemel.
Õppekoht on garanteeritud, kui essee eest on saadud vähemalt 5 punkti.

Motivatsiooniessee „What Motivates Me to Study Sustainable Energetics“ hindamiskriteeriumid:

Positiivne skaala (5–10 punkti)

  • Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppida antud õppekaval, selge arusaam õppekava sisust, spetsialiseerumise valikutest (materjalid või protsessid) ja õppekava struktuurist.
  • Kandidaat oskab välja tuua seost eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja ingliskeelse ühisõppekava materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas vahel.
  • Kandidaat arutleb võimaliku spetsialiseerumise ja tulevase magistritöö kontekstis.
  • Kandidaadil on ettekujutus tööalastest võimalustest tulevikus.

Negatiivne skaala (0–4,99 punkti)

  • Kandidaadil puudub selge arusaam õppekava sisust, struktuurist ning spetsialiserumise valikutest.
  • Kandidaat pole suutnud põhjendada seoseid ingliskeelse õppekava materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas ja oma eelneva hariduse ja/või tööalase kogemuse vahel.
  • Kandidaadi põhjendus võimaliku spetsialiseerumise ja tulevase magistritöö kontekstis on puudulik.
  • Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalastest väljavaadetest tulevikus.

Meditsiinitehnika ja –füüsika erialale kandideerimisel on sisseastumiskatsel kaks osa: motivatsioonikiri ning CV + vestlus. Mõlema katse osa eest võib saada 0-10 punkti, koondtulemusena kuni 20 punkti.
Õppekoht on garanteeritud, kui mõlema katse osa tulemus on vähemalt 5 punkti.

Motivatsioonikirjas on kõige olulisem välja tuua, miks te soovite seda eriala õppida, kuidas tulevikus saadud teadmisi kasutada ning milline on teie motivatsioon õpingud nominaalajaga lõpetada.

 CV võib olla esitatud vabas vormis, tuues esile senise haridustee ja võimaliku töökogemuse. CV-d eraldi ei hinnata.
Vestlusele tuleb kaasa võtta varasemate õpingute akadeemiline õiend.
Vestlus kestab 10-15 minutit, täpse vestluse aja saab kandidaat teada SAIS-i avaldust esitades. Vestlus võib kokkuleppel toimuda ka videokonverentsi teel.

Vestluse sisu:
• Millised on eelteadmised erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
• Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida meditsiinitehnika ja -füüsika õppekava pakub?
• Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?
• Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?
• Milline on sisseastuja inglise keele tase?

Vestlusel võidakse küsida ka küsimusi, mida siin ei ole nimetatud, et hinnata kandidaadi kohanemisvõimet, mõtlemisoskust ning erialaseid eelteadmisi. Komisjoni liikmed võivad anda lahendada lihtsamaid matemaatika või füüsika ülesandeid.
Hindamiskriteeriumid

Positiivseks tulemuseks loetakse seda, kui kandidaat saab mõlema katse osa eest  5–10 punkti:
• Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.
• Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning meditsiinitehnika ja -füüsika õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada.
• Kandidaadil on nägemus tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis.
Negatiivseks tulemuseks loetakse
vähemalt ühe katse osa eest (ei kvalifitseeru vastuvõetuks) 0–4,99 punkti:

• Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
• Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida meditsiinitehnika ja -füüsika õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.
• Kandidaat ei oma ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ega oska seostada õpinguid meditsiinitehnika ja -füüsika õppekaval oma tööalase arenguga.
• Kandidaadi inglise keele tase ei võimalda õppida õppeaineid inglise keeles.

Kui kandidaat ei esita motivatsioonikirja, CV-d või ei ilmu vestlusele, märgitakse tulemuseks 0 punkti.

Mehhatroonika erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.

Vestlus koosneb kolmest teemast
1. Motivatsioon
2. Eelnev kogemus
3. Tehnilised teadmised
Hindamine - vestluse tulemust hinnatakse 10-punkti skaalal:
• Motivatsioon: 0 - 3 punkti,
• Eelnev kogemus: 0 - 3 punkti,
• Tehnilised teadmised: 0 - 4 punkti.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse koondtulemus on vähemalt 5 punkti. Vestlus toimub inglise keeles.

Vestluse teemad sisaldavad järgmisi küsimusi

1. Motivatsioon
Küsimused on suunatud erialal õppimise soovi argumenteeritud põhjendamise oskuse ja tulevikunägemuse väljatoomisele, näiteks

  • eriala valiku motivatsioon ja selle argumenteeritus
  • Intellektuaalne paindlikkus ja analüüsivõime
  • eneseväljendusoskus ja tehnilise teadmiste kommunikatsioonivõime

2. Eelnev kogemus
Küsimused on suunatud eelneva õppimise, töökogemuse ja huvitegevuse erialaga seostamisoskuse väljatoomisele, näiteks

  • eelnevad kogemused mehhatroonika valdkonnas
  • valdkonnaga seotud sotsiaalne aktiivsus ja eelneva perioodi initsiatiivikus
  • teadlikkus enese oskuste, oma tulevikuperspektiivi ja ambitsiooni osas

3. Tehnilised teadmised
Küsimused sisaldavad IT, mehaanika ja elektroonika baasteadmisi, näiteks

  • teadmised mehhatroonika valdkonna kaasaegsetest arendusuundadest, valdkonna tehnilised väljakutsed
  • kuidas kandidaat oskab seostada eelnevaid teadmisi ja kogemusi mehhatroonika valdkonnaga, tehiliste näidete/projektide kirjeldused
  • bakalaureuseõppe teadmiste üldine tase, küsimused mõne konkreetse läbitud kursuse kohta

Täpsem info lähiajal!

Personalijuhtimine

Personalijuhtimise erialale kandideerimisel tuleb esitada magistritöö kavand ja CV (fotoga) ning läbida vestlus.

Õppekoht on garanteeritud, kui koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

Magistritöö kavand
Magistritöö kavandi maht on 1–2 lehekülge ja sisaldab järgmisi osi:

  • üliõpilase nimi ja õppekava (millele kandideerib);
  • töö esialgne pealkiri;
  • teema valiku põhjendus ja uurimisprobleem;
  • töö eesmärk;
  • hüpotees(id) ja/või uurimisküsimus(ed); uurimisülesanded;
  • uurimismetoodika kirjeldus: valimi moodustamine, andmekogumise viis, uurimuse protseduur;

Vestluse teemad:

1. motivatsioon õppida antud erialal - oskus põhjendada erialavalikut ning seostada seda oma tööalase karjääriga; huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida just Personalijuhtimise magistriõppekaval; eelnev haridus ja töökogemus ning nende seotus antud õppekavaga; valmidus ja võimalused õppekava läbimiseks nominaalajaga; inglise keele valdamise tase, suutlikkus lugeda õpingute raames inglisekeelseid tekste (hinnatakse arusaamist lühikesest inglisekeelsest erialatekstist).
2. oskus tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste küsimuste/probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda (sh varasemad isiklikud kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega);
3. valmisolek uurimistöö (magistritöö) koostamiseks: uurimisteema valik ja läbimõelduse aste, uurimiskava olemasolu, uurimismeetodite valdamine; ootused õppe osas ehk sisuline arusaam omandatavate teadmiste ja oskuste kohta (milliste teemade/valdkondade osas on teadmiste tase puudulik või hea, konkreetsete valdkondade/teemade tajumine), mis osundab, kuivõrd on kandidaat süvenenud õppekava sisusse, mida arvab end juba teadvat-oskavat;

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0-10 punkti. Vastuvõtulävend on 5,0 punkti.
Vestlusele mitteilmumise korral on tulemuseks 0 punkti. Maksimaalne tulemus on 10 punkti. Negatiivseks tulemuseks loetakse koondtulemust 4,99 ja vähem punkti.
Hindamisskaala (punktide arv) iga küsimuse/kriteeriumi puhul on järgmine:
0 – puudulik / ei ilmunud vestlusele
2-1 - kasin
4-3 - rahuldav
6-5 - hea
8-7 – väga hea
10-9 – suurepärane
 
Personalijuhtimise magistriõppe vastuvõtuvestluse hindamiskriteeriumid
Koondhinne kujuneb kolme teema hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Motiveeritus ja erialavaliku põhjendus
10–9 – erialavaliku põhjendus on suurepäraselt argumenteeritud ja kandidaadil on selge visioon erialasest tulevikust, õpingud personalijuhtimise erialal toetavad kandidaadi tööalast arengut (õpingud on kavandatud karjääri osana personalitöö valdkonnas); kandidaat on põhjalikult analüüsinud enda ressursse ja suutlikkust õpingute nominaalajaga läbimiseks (läbi on mõeldud ajakasutus, kavandatud lahendused saamaks hakkama suureneva koormuse olukorras);
saab vaevata aru keeleliselt keerulisest erialastest tekstist (näiteks teadusartiklid). Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis ülevaate loetu kohta.
8-7 – oskab selgelt põhjendada erialavalikut, õpingud PJ erialal on kavandatud osana valdkondlikust karjäärist; kandidaat on analüüsinud enda suutlikkust ja võimalusi õpingute nominaalajaga läbimiseks (läbi on mõeldud ajakasutus, kavandatud lahendused saamaks hakkama suureneva koormuse olukorras);
saab vaevata aru keeleliselt keerulisest erialastest tekstist (näiteks teadusartiklid). Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis ülevaate loetu kohta.
6-5 – huvitub erialast ja oskab erialavalikut põhjendada, erialavaliku domineeriv motiiv on enese mitmekülgne arendamine ja omandatavate teadmiste kasutamine praegusel töökohal, karjääriplaanid ei ole otseselt seotud PJ valdkonnaga; kandidaat on analüüsinud enda võimalusi ja suutlikkust lõpetada õpingud nominaalajaga täiendava koormuse tingimustes (nt selgitab võimalikku ajaplaneerimist jms);
saab ladusalt aru erialastest käsiraamatu või õpikutekstidest, keerulisema (teadusartiklid) teksti puhul mõistab üldjoontes loetu mõtet, kuid raskusi valmistab detailidest aru saamine. Suudab esitada ülevaate loetust, võib eksida detailides, jääb hätta keerulisemate lausekonstruktsioonidega, sõnavara piisav õpinguteks PJ erialal;
4-3 – näitab üles huvi eriala vastu, edasised karjääriplaanid on seotud mitme erialaga/valdkonnaga, kandidaat ei ole põhjalikult analüüsinud enda suutlikkust ja võimalusi lõpetada nominaalajaga (pole selgelt läbi mõelnud võimalikku ajaplaneerimist täiendava koormuse tingimustes);
saab aru erialastest õpikutekstidest, tundmatuks jäävad keerulisemad sõnad spetsiifilised terminid, oskab esitada üldise ülevaate loetust, eksib detailides
2-1 – huvi eriala vastu lähtub eelkõige soovist end arendada (ja/või loogilise sammuna õpinguid jätkata koheselt pärast bakalaureuseõppe lõpetamist); PJ eriala on üks mitmest võimalusest, millel edasiõppimist kaalutakse (st ebamäärane/kindel karjääriorientatsioon personalitöö valdkonnas).
saab pingutusega aru lihtsast erialasest tekstist (mõistab põhilist üldjoontes, esineb vigu nüanssides; keerukamate lausekonstruktsioonide puhul esineb sisulisi vigu või mittemõistmist), annab loetu kokkuvõtte edasi kasutades lihtsaid lausekonstruktsioone ja käibefraase.
0 – ei oska põhjendada huvi eriala vastu; raskusi lihtsa erialase teksti lugemisega ja teksti sisu mõistmisega või ei ilmunud vestlusele. .

Erialased teadmised
10-9 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste teemade ja probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda kasutades erialaseid termineid, oskab argumenteeritult põhjendada oma seisukohti, oskab luua seoseid PJ valdkonna teemade ja laiema konteksti vahel (eri tüüpi organisatsioonid; sotsiaalmajanduslik keskkond, seadused jms);
8-7 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste teemade ja probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda, oskab näidete abil põhjendada oma seisukohti, tunneb erialast terminoloogiat, oskab näha seoseid personalitöö ja -arendusega seotud küsimuste ja organisatsiooni keskkonna mõjude vahel;
6-5 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna teemade ja probleemide kohta ning nende üle arutleda, seisukohtade põhjendused on nõrgad, tunneb erialast terminoloogiat, oskab hinnata organisatsiooni tasandi tegurite mõju personalipraktikale, kuid raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti;
4-3 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna teemade ja probleemide kohta, arutlused jäävad ühekülgseks ja nõrgaks, oskab tuua kogemuspõhiseid näiteid, raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti;
2-1 – oskab tuua üksikuid näiteid personalijuhtimise valdkonna küsimuste ja probleemide kohta, arutlused jäävad ühekülgseks ja nõrgaks, raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti.
0 – toodud näited on triviaalsed, nende üle arutleda ei oska, oma seisukohad puuduvad või ei ilmunud vestlusele.

Õpivalmidus ja uurimissuuna teadvustamine
10-9 – on valinud uurimisteema, oskab suurepäraselt põhjendada teemavalikut, omab põhjalikku ülevaadet uuritavast teemast ja omab suurepäraseid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab suurepäraselt siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja oskab selgitada kuidas need üksteist täiendavad, oskab selgelt välja tuua oma huvide fookuse;
8-7 – on valinud uurimisteema, oskab põhjendada teemavalikut, omab väga head ülevaadet uuritavast teemast ja omab väga häid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavaid tulemusi; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab selgelt välja tuua oma huvide fookuse, oskab väga hästi siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja omab selget ettekujutust kuidas need üksteist täiendavad;
6-5 – on valinud uurimisvaldkonna, oskab põhjendada huvi antud valdkonna vastu, omab head ülevaadet uuritavast valdkonnast ja oskab selgitada võimalikku uurimuslikku lähenemist valdkonna uurimiseks; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab välja tuua oma huvide fookuse, oskab siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja omab ettekujutust kuidas need üksteist täiendavad;
4-3– on valinud uurimisvaldkonna, oskab põhjendada huvi antud valdkonna vastu, omab pinnapealset ülevaadet uuritavast valdkonnast, omab pinnapealseid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust; oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab välja tuua oma huvide fookuse, kuid ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute teadmisi-oskusi õpitava erialaga,
2-1 – selget valikut uurimisvaldkonna kohta pole teinud, oskab põhjendada võimalikku uurimissuunda, omab pinnapealset ülevaadet võimalikust uurimissuunast, ei oska põhjendada uurimismeetodite ja strateegia valikut, mis võimaldaksid saavutada oodatavat tulemust. oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, kuid ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute teadmisi-oskusi õpitava erialaga, oskab välja tuua oma huvide fookuse;
0 – ei ole valinud uurimisteemat, teadmised uurimismeetodite kohta nõrgad, ei oska oma varasemaid õpinguid siduda õpitava erialaga või ei ilmunud vestlusele.

Täpsem info lähiajal!

Rahvusvahelise ärikorralduse erialale kandideerimiseks on sisseastumisel vaja esitada CV, motivatsioonikiri ja osaleda vestlusel.
Õppekoht on garanteeritud, kui CV, motivatsioonikirja ja vestluse eest saadakse kokku vähemalt 5 punkti.
Õppekaval on 1 sihtstipendiumiga õppekoht (õppimine nominaalkoormusega, 30 EAP semestris, tasuta), mis jagatakse välja pingerea alusel.
CV peab sisaldama kandideerija kohta järgnevat: 
•    isiku- ja kontaktandmed; 
•    senine hariduskäik, sh. millise(d) kõrgkooli(d) on lõpetatud, millised õppekavad läbitud, erialad omandatud, millised õpingud on pooleli, ajavahemikud; 
•    kandideerija töökogemus - kus ollakse töötatud, kellena, millisel ajavahemikul; 
•    võõrkeelteoskus ja -tase, eelkõige inglise keele oskus; 
•    muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus ja huvialad. 
Motivatsioonikiri 
Pikkus maksimaalselt 2 lk, inglise keeles.
Motivatsioonikirja sisupunktid: 
•    Õppekavale kandideerimise põhjendus - millised on kandidaadi erialased huvid ning miks soovib kandidaat õppida just Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonnas; 
•    Millised on karjäärialased eesmärgid ning kuidas õppekava aitab nende saavutamisele kaasa;  
•    Kuidas eelnev haridusalane ja/või tööalane kogemus sobitub õppekava fookusega. 
Vestlus 
Vestlusel kandidaadile esitatavad küsimused käsitlevad alljärgnevaid teemasid: 
•    Eelnev haridus (töökogemus), senine ning planeeritav karjäär ja nende seotus rahvusvahelise ärikorralduse õppekavaga. Samuti motiveeritus õppekava läbimiseks nominaalajaga; 
•    Motivatsioon õppida valitud õppekaval; õppe eesmärk ja õppekava valiku põhjendus ning alternatiivid; 
•    Õpingute ja omandatava hariduse roll isiklikus karjäärimudelis, kuidas rahvusvahelise ärikorralduse õppekava läbimine aitab kaasa tööalasele karjäärile; 
•    Kavandatav magistritöö - võimalikud uurimisteemad ja teemavaliku põhjendus (vastus ei ole siduv tegema magistritööd nimetatud teemal).  
Hindamise skaala 0-10 punkti. 
Positiivseks loetakse koondtulemust 5-10 punkti. 
Kandidaadil on põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ning oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks. Ta toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja rahvusvahelise ärikorralduse õppekava vahel ning selgitab, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht. Kandidaat on suuteline arutama võimalike magistritööga seonduvate teemade üle. Kandidaat suudab oma vastused selgelt sõnastada ja seisukohti argumenteeritult esitada, inglise keele oskus on piisaval tasemel õppekava läbimiseks. 
Negatiivseks loetakse koondtulemust 0-4,99 punkti. 
Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid ta ei suuda põhjendada soovi õppida rahvusvahelise ärikorralduse õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö vm õppetegevusvälise tegevusega on keeruline ning oht õpingute poolelijätmiseks on suur. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel puudub otsene seos isikliku karjäärimudeliga. Kandidaadil puudub ettekujutus võimalikest magistritöö uurimisteemadest. Inglise keele oskus ei ole õppekava läbimiseks piisav, kandidaat ei suuda vestlusel selgelt vastata ega seisukohti argumenteeritult esitada. 
Vestlusele mitteilmumise ja või CV/motivatsioonikirja esitamata jätmise korral on koondtulemuseks 0 punkti. 

Rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialale kandideerimiseks on sisseastumiskatseks vestlus.
Vestlusele tuleb kaasa võtta eelneva kõrghariduse akadeemiline õiend.

Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse sisu:

·         Miks on otsustatud valida just rakenduskeemia ja biotehnoloogia eriala?

·         Planeeritava peaeriala valik ja planeeritav lõputöö valdkond ja võimalik teema

·         Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida valitud õppekava pakub?

·         Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?

·         Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?

·         Millised on teadmised erialast ja õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemades (kui ei ole lõpetatud TTÜ YASB, YAGB või LAAB õppekava või TÜ keemia või geenitehnoloogia õppekava)?

Hindamiskriteeriumid:

Positiivne skaala 510 punkti

·         Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppida, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud läbima õppekava kui tervikut ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.

·         Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada.

·         Kandidaadil on ettekujutus tulevasest tööalasest spetsialiseerumisest.Negatiivne skaala (ei kvalifitseeru vastuvõetuks) 04,99 punkti

·         Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppida, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.

·         Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.

·         Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest  ja ta ei oska seostada õpinguid rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekaval oma tööalase arenguga.

·         Kandidaat ei tunne põhilisi keemia ja molekulaarbioloogia termineid ja kontseptsioone.0 punkti

·         Kandidaat ei ilmu vestlusele.


Lõputöö teema
Lõputöö teema on sisseastumisvestlusel eriti oluline  kandidaatide jaoks, kelle akadeemilisest edasijõudmist bakalaureuseõppe ajal ei iseloomustanud kõrge keskhinne. Arvesse võetakse, kas üliõpilaskandidaadil on ettekujutus oma tulevasest lõputöö teemast ja kas tal on selle tegemiseks juhendaja. Selleks soovitame enne sisseastumist tutvuda Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudis tehtava teadustööga ja luua kontakte selle tegijatega.
Lõputöö teema ja juhendaja peale tasub varakult mõelda kõigil sisseastujatel, et õpingud tõrgeteta lõpuni sujuksid.

Üldised erialased teadmised
Selleks et teha kindlaks kandidaadi üldine erialane silmaring, võimekus magistriõppes õppida ja kandidaadi väljavaated õppekava lõpetada, võib komisjon esitada üldisi küsimusi, mis baseeruvad bakalaureuseastmes saadud teadmistele ja puudutavad sõltuvalt valitud peaerialast keemia aluste ning füüsikalise, orgaanilise ja analüütilise keemia või molekulaar- ja rakubioloogia ning geenitehnoloogia valdkonda.

Rakendusliku majandusteaduse erialale kandideerides tuleb esitada CV ja läbida vestlus.

Õppekoha garanteerib katse tulemus vähemalt 5 punkti.

CV on kandidaati tutvustav taustainfo, selle soovituslikud osad on järgnevad:

  • isiku- ja kontaktandmed;
  • senine hariduskäik, sh. ülikool ja õppekava, milles on omandatud bakalaureusekraad. Kui bakalaureusekraad ei ole omandatud majanduses, tuua eraldi välja läbitud kvantitatiivsete meetodite (statistika, ökonomeetria) ja majanduse (ökonoomika) õppeained;
  • töökogemus, sh. praktikakogemus; soovituslik on tuua eraldi välja analüüsiga seotud tööülesanded;
  • võõrkeelteoskus ja –tase, eelkõige inglise keele oskus;
  • arvutiprogrammide kasutamise oskus, sh. statistikaprogrammide kasutamise kogemus;
  • muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus ja huvialad.

Vestluse teemad:
1. Miks soovid valitud erialal õppida? Varasemad kokkupuuted (majandus)analüüsi valdkonnaga. Kuidas plaanid omandatud teadmisi rakendada?
2. Kas kaalud õpinguid ka teistel õppekavadel? Milliste kriteeriumite järgi teed oma valiku?
3. Milline on ettekujutus magistriõpingutest? Mis motiveerib magistrikraadi omandama? Kuidas leiad aega pühenduda õpingutele?
4. Millist teemat sooviksid oma magistritöös uurida? Miks? (Vastus ei ole siduv tegema lõputööd täpselt sellel teemal)
5. Kuidas sa ennast hindad, millised on sinu tugevused, mis aitavad magistriõpingutes edasi ja millised on nõrkused, mis õpingutele kasuks ei tule?
Vestluse käigus hinnatakse muuhulgas eneseväljendamisoskust, analüüsi- ja argumentatsioonivõimet. Mõned küsimused küsitakse inglise keeles, et hinnata kandidaadi inglise keele oskust.
Hindamiskriteeriumid
Positiivne skaala 5-10 punkti:
1. Kandidaadil on tugev majandusteadmiste taust, on läbinud mitmeid kvantitatiivsete meetodite ja majanduse (ökonoomika) aineid või omab erialast töökogumust
2. erialavaliku põhjendus on hästi selgitatud ja kandidaadil on selge nägemus erialasest tulevikust majandusanalüüsi valdkonnas;
3. kandidaat on analüüsinud enda suutlikkust õpingute nominaalajaga läbimiseks täiendava koormuse tingimustes;
4. oskab selgitada, kuidas varasemate õpingute ja/või töökogemusega saadud teadmised ja oskused ning valitud eriala üksteist täiendavad.
5. suudab oma vastused selgelt sõnastada ja argumenteerida
6. inglise keele oskus ja arvutiprogrammide kasutamise oskus on heal tasemel
Negatiivne skaala 0-4,99 punkti:
1. erialavaliku peamine motiiv on enese mitmekülgne arendamine, karjääriplaanid ei ole seotud majandusanalüüsi valdkonnaga;
2. kandidaat ei ole piisavalt analüüsinud enda suutlikkust lõpetada nominaalajaga täiendava koormuse tingimustes, s.t. on oht õpingute poolelijätmiseks;
3. ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute või töökogemuse käigus omandatud teadmisi-oskusi õpitava erialaga
4. ei suuda vestlusel selgelt vastata ja argumenteerida
5. inglise keele ja arvutiprogrammide oskus on puudulik

Vestlusele mitteilmumine annab 0 punkti.

Rakendusfüüsika õppekavale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.

Õppekoht on garanteeritud, kui vestlusel saadakse vähemalt 5 punkti.

Vestluse sisu:

  • rakendusfüüsika eriala valimise põhjused;
  • plaanitav peaeriala valik, kas füüsika ja matemaatika peaeriala või okeanograafia ja meteoroloogia peaeriala;
  • varasem kokkupuude füüsika, matemaatika, okeanograafia ja meteoroloogia valdkondadega (eelnevad õpingud ja töökogemused antud valdkondades, osavõtt projektidest jne) ühes oma rolli kirjeldamisega;
  • plaan magistritöö teema kohta;
  • erialaga seotud tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist;
  • füüsikat, matemaatikat, okeanograafiat ja meteoroloogiat puudutavatele küsimustele vastamine ja/või ülesannete lahendamine;
  • kandidaadi üldised huvid ja silmaringi, õppimine TTÜ-s jne.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti. Kandidaadil on:

  • vajalikud erialased algteadmised;
  • motivatsioon, eeldused ja võimalused edukateks õpinguteks;
  • ettekujutus oma õpingutest.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti: Kandidaadil puuduvad:

  • erialased algteadmised;
  • motivatsioon, eeldused ja/või võimalused eriala edukalt õppida.

Vestlusele mitteilmunud kandidaatide tulemus on 0 punkti.

Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV koos motivatsioonikirjaga ja läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui koondtulemus on vähemalt 5 punkti.
CV-s oodatakse järgmist infot:
- isiku- ja kontaktandmed;
- hariduskäik (kõrghariduse osas lisaks kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
- töökogemus (sh töökoht, amet ja peamiste tööülesannete kirjeldus);
- võõrkeelte oskus ja tase;
- muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus;
- huvialad.
Motivatsioonikiri (maksimaalselt 2 lehekülge, inglise keeles) peab sisaldama järgmisi aspekte:  

- Õppekavale kandideerimise põhjendus – millised on kandidaadi erialased huvid, millised on karjäärialased eesmärgid ning kuidas õppekava aitab nende saavutamisele kaasa; kuidas eelnev haridusalane ja/või tööalane kogemus sobitub õppekava fookusega.  
- Essee vormis arutlus kõige päevakajalisematest võtmeküsimustest või väljakutsetest tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste valdkonnas (koduriigi kontekstis või globaalsel tasandil).
Lisaks ülevaate esitamine kavandatavast magistritööst: teema tutvustus, uurimisküsimus(ed) ning metoodiline lähenemine. Vajadusel kasutada viiteid, ennekõike faktide ja argumentide esitamisel. 
Vestlus (inglise keeles)
Vestluse käigus hinnatavad valdkonnad/teemad:

- huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste õppekaval; motiveeritus õppekava läbimiseks nominaalajaga;
- eelnevad kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega ehk teadmine käsitletavatest teemadest õppekava raames ning teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest;
- ootused õppele ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest; konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas on teadmiste tase puudulik; ootused õppekorralduslikule poolele ehk millised on võimalused töö ja õppetegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, keeleoskus, valmidus akadeemiliste kirjatööde (artiklite) kirjutamiseks jms.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti:

- Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Suudab selgesti ära põhjendada soovi õppida õppekaval tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
- Kandidaat suudab orienteeruda ja kaasa rääkida erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja arengute osas, nt majanduses, tehnoloogia vallas ja riigi valitsemises (seda nii Eestis kui ka globaalsel tasandil). Demonstreerib heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas, näidates sellega kokkupuudet õppekavas käsitletavate teemadega. Kandidaat on võimeline välja tooma võimalikud seosed eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja õppekava vahel ning selgitama, kuidas need üksteist võiksid täiendada.
- Tuleviku osas on kandidaat suuteline arutlema võimalike uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, uurimismetodoloogilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid/hetkeolukorda või demonstreerima teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust uuritaval teemal. Niisamuti suudab ta esitada ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, st kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalajaga ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda.
- Kandidaadil on välja kujunenud arusaam tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning ta oskab selgitada õppekava rolli ja mõju tööalasele karjäärile ja selle kujunemisele. 
- Kandidaat demonstreerib väga head inglise keele valdamist.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti:

- Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ka ei suuda ta ära põhjendada soovi õppida õppekaval tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja kaasa rääkima erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja arengute osas, nt majanduses, tehnoloogiavallas ja riigi valitsemises (seda nii Eestis kui ka globaalsel tasandil).
- Erialase kirjanduse lugemus ja varasem kokkupuude õppekavas käsitletavate teemadega on puudulik. Kandidaadil pole ettekujutust võimalikest uurimisteemadest, sh uurimisküsimustest, uurimismetodoloogilistest lähenemistest ning reaalses elus toimuvatest arengutest/hetkeolukorrast ehk ta ei suuda demonstreerida teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust võimalikel uuritavatel teemadel.
- Puuduvad ootused omandatavate teadmistele ja oskustele. Kandidaadil on problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, st on oht õpingute poolelijätmiseks.
- Kandidaadil pole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ja sellest, kuidas mõjutaks ja suunaks õppekava läbimine kandidaadi tööalast karjääri.
- Esinevad selged puudujäägid enese väljendamisel inglise keeles.

Vestlusele mitteilmumine ja/või CV ning motivatsioonikirja esitamata jätmine annab 0 punkti.

 

Tervishoiutehnoloogia erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus

Õppekoht on garanteeritud, kui kummagi katse osa tulemus on vähemalt 5 punkti.
CV ja motivatsioonikiri tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist.
Motivatsioonikiri ja CV tuleb koostada inglise keeles.
CV hõlmab hariduskäiku ja töökogemust ning tuleb koostada vabas vormis ja korrektselt vormistada. Soovitatav on näiteks korralikult täidetud LinkedIn'i profiil.

Motivatsioonikiri
Motivatsioonikirja pikkus peab olema 500-600 sõna.
Motivatsioonikirjas tuleb välja tuua:
• Huvi tervishoiutehnoloogia ja e-tervise valdkonna vastu ja selgelt välja toodud motivatsioon õppima tulla;
• Analüütiline argumentatsioon sellest, milliseid muutusi tervishoiusüsteemid vajavad ning kuidas saab e-tervis nendele muutustele kaasa aidata, sh näited e-tervise edukast rakendamisest;
• Võimalikud uurimisteemad, mida sooviksid õpingute käigus käsitleda või milles magistritöö teha.
Motivatsioonikiri peab olema inglise keeles, selgelt ja arusaadavalt kirjutatud, allikad viidatud ning korrektselt vormistatud.
Motivatsioonikirja punktide jaotus
Motivatsioonikirja ja CV põhjal on võimalik koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.

Vestlus
Vestlus toimub inglise keeles.
Osalemiseks peab kandidaat saama motivatsioonikirja eest vähemalt 5 punkti.
Vestlusel hinnatakse järgmisi aspekte:
• kommunikatsiooni- ja esitlusoskused, s.h ladusa inglise keele oskuse demonstreerimine;
• analüütilise mõtlemise ja probleemi-lahenduse oskused;
• huvi eriala vastu: miks on kandidaat tervishoiutehnoloogia eriala kasuks otsustanud;
• erialaga seotud teemade põhialuste tundmine (näiteks millised on Eestis või rahvusvaheliselt tuntumad e-tervise näited, millised on tervishoiusüsteemi suurimad probleemid);
• eelnev haridus ja kogemus;
• tulevase magistritöö võimalike teemade arutelu;
• motivatsioon läbida valitud õppekava ja panustada selles valdkonnas omandatud teadmiste rakendamisega tervishoiu arengusse;
Maksimaalselt on võimalik vestluse eest koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.
Lõplik punktiskaala
• Motivatsioonikiri ja CV: positiivne tulemus 5-10 punkti
• Vestlus: positiivne tulemus 5-10 punkti

Toidutehnoloogia ja -arenduse erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus. Vestlusele tuleb kaasa võtta eelneva kõrghariduse akadeemiline õiend.

Vestluse käigus tutvutakse üliõpilaskandidaadi motivatsiooni ja eelnevate teadmistega eriala kohta ning esitatakse küsimusi erialal õppimiseks vajalike eelteadmiste osas keemias, füüsikas, biokeemias ja mikrobioloogias. Õppekoht on garanteeritud kui vestlusel kogutakse vähemalt 5 punkti kümnest.

Vestluse sisu

  • Miks sisseastuja otsustas valida just toidutehnoloogia ja -arendus eriala?
  • Millised on eelteadmised  erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
  • Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida valitud õppekava pakub?
  • Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada?
  • Kas töötatakse samal ajal?
  • Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?
  • Millised on kandidaadi erialased teadmised (kui pole lõpetanud TTÜ toidutehnika ja tootearenduse, rakenduskeemia ja biotehnoloogia, geenitehnoloogia või rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekava või Tartu Ülikooli keemia või geenitehnoloogia õppekava)?

Hindamiskriteeriumid

  • Positiivne skaala 5-10 punkti

Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppida, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud läbima õppekava kui tervikut ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.

Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning toidutehnoloogia ja -arendus õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada. Kandidaadil on ettekujutus tulevasest tööalasest spetsialiseerumisest.

  • Negatiivne skaala ehk ei kvalifitseeru vastuvõetuks 0-4,99 punkti (0 punkti antakse juhul, kui kandidaat ei ilmu vestlusele)

Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppida, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida toidutehnoloogia ja -arendus õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.
Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest pikemas perspektiivis ja ta ei oska seostada õpinguid toidutehnoloogia ja -arendus õppekaval oma tööalase arenguga.
Kandidaat ei tunne põhilisi keemia, füüsika, biokeemia ja mikrobioloogia termineid ja kontseptsioone.

Lõputöö teema

Arvesse võetakse, kas üliõpilaskandidaadil on ettekujutus, milline võiks olla tema lõputöö ja kas tal on selle tegemiseks konkreetne juhendaja. Selleks soovitame üliõpilaskandidaadil enne sisseastumist tutvuda TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudis tehtava teadustööga ja luua kontakte selle tegijatega.

Üldised erialased teadmised

Selleks et teha kindlaks kandidaadi üldine erialane silmaring, võimekus magistriõppes õppida ja kandidaadi väljavaated õppekava lõpetada, võib komisjon esitada üldisi küsimusi, mis baseeruvad bakalaureuseastmes saadud teadmistele ja puudutavad füüsikalise, orgaanilise ja analüütilise keemia või mikrobioloogia ning biokeemia valdkonda.

Täpsem info lähiajal!

Tööstustehnika ja juhtimise erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test ja esitada CV.

Teaduskonna koostatud materjali testi kohta näeb SIIT.

Õppekoht on garanteeritud, kui koondtulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.
Testi positiivseks sooritamiseks peab õigeid vastuseid olema vähemalt 50%.

CV-s peab olema kajastatud:

    hariduskäik (eelneva õppe ja/või täiendusõppe seotus õppekava teemadega);
    töökogemus (sh tööalane seotus õppekava teemadega)

Tööstusökoloogia erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test.

Tööstusökoloogia kirjalik test koosneb 20-st valikvastustega küsimusest. Igal küsimusel võib olla üle ühe õige vastuse, ära tuleb märkida kõik vastusevariandid, mida õigeks peetakse.
Maksimaalselt on võimalik testi eest saada 10 punkti.
Test on positiivselt sooritatud ja õppekoht garanteeritud, kui testi tulemus on vähemalt 5 punkti.
Testi teemad on järgmised:

  1. keskkonnasaaste ja saastajad;
  2. inimtegevuse negatiivne mõju keskkonnale ja loodusele;
  3. tootmistegevuse ja keskkonna vahelised seosed;
  4. energeetika ja keskkond;
  5. vesi, jäätmed, õhk;
  6. Eesti maastikud ja eluslooduse mitmekesisus.

Täpsem info lähiajal!

Täpsem info lähiajal!

Sisseastumiskatsete perioodid 2020

Sisseastumiskatseteks on planeeritud neli perioodi. Viimasel perioodil toimuvad katsed kõikidel erialadel, kolmel esimesel vastavalt teaduskonna otsusele.

I periood 27. jaanuar - 2. veebruar
II periood 16.- 29. märts
III periood 4. -10. mai
IV periood 9. - 10. juuli


Antud perioodil toimuvate katsete loend:

Õppekava                                            Katse Kuupäev        Katse kontaktisik   Lisainfo                            
Mehhatroonika MAHM  vestlus    31. jaanuar     Merle Kutsar  
Rakendusfüüsika YAFM  vestlus  29. jaanuar Raavo Josepson  
Maapõueressursid LARM  vestlus  29. jaanuar Rutt Hints  
Kütuste keemia ja tehnoloogia RAKM    vestlus  31. jaanuar Anna Smirnova  CV lisada SAISi
Meditsiinitehnika ja -füüsika IAHM  vestlus  27. jaanuar Piret Plaks  CV ja mot.kiri lisada SAISi
Arvutisüsteemid IASM  vestlus  30. jaanuar Peeter Ellervee  CV ja mot.kiri lisada SAISi
Õppekava                                                               Katse    Kuupäev            Katse kontaktisik                Lisainfo                             
Mehhatroonika MAHM vestlus   17. märts Merle Kutsar  
Tööstustehnika ja juhtimine MARM test 20. märts Kristo Karjust CV lisada SAISi
Keskkonnatehnika ja juhtimine EABM vestlus 20. märts Karin Pachel  
Keemia-  ja keskkonnakaitse tehnoloogia KAKM vestlus 26. märts M.Trapido, M.Kritševskaja  
Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid AAAM vestlus 17. märts Eve Kitt  
Elektroenergeetika AAVM vestlus 17. märts Eve Kitt  
Kütuste keemia ja tehnoloogia RAKM vestlus 20. märts Anna Smirnova  
Rakendusfüüsika YAFM vestlus 25. märts Raavo Josepson  
Maapõueressursid LARM vestlus 18. märts Rutt Hints  
Rakenduskeemia ja biotehnoloogia YASM vestlus 27. märts Vello Tõugu  
Küberkaitse IVCM vestlus 26. märts Rain Ottis CV ja mot.kiri lisada SAISi
  test 1.-25. märts    Kristi Ainen internetis
Arvutisüsteemid IASM vestlus 19. märts Peeter Ellervee CV ja mot.kiri lisada SAISi
Meditsiinitehnika ja -füüsika IAHM vestlus 16. märts Piret Plaks CV ja mot.kiri lisada SAISi
Tervishoiutehnoloogia YVEM vestlus 16. märts Signe Bergert CV ja mot.kiri lisada SAISi
Juhtimine ja turundus TATM test 28. märts K.Arvola, L.Paats  
Ärirahandus ja majandusarvestus TARM test 28. märts L.Alver, T.Niine  
Rakenduslik majandusteadus TAAM vestlus 19. märts T.Parve, M.Kukk CV lisada SAISi
Avaliku sektori juhtimine ja innovatsioon HAAM vestlus 19. märts P.Kähr, M.Kirs CV ja mot.kiri lisada SAISi
Tehnol. valitsemine ja digitaalsed muutused HAGM vestlus 20. märts P.Kähr, E.Juuse CV ja mot.kiri lisada SAISi
Õigusteadus HAJM vestlus 19. märts L.Paats, K.Joamets CV ja mot.kiri lisada SAISi
Ettevõtlik juhtimine MBA MAEM vestlus 23. märts L.Paats, M.Toding CV lisada SAISi
Rahvusvaheline ärijuhtimine TVTM vestlus 28. märts Katrin Arvola CV ja mot.kiri lisada SAISi

lisada tabel

Õppekava                                                           Katse    Kuupäev   Katse kontaktisik               Lisainfo                                       
Mehhatroonika MAHM vestlus   8. mai Merle Kutsar  
Hooned ja rajatised EAXM vestlus 7. mai Ivar Annus  
Tööstustehnika ja juhtimine MARM test 8. mai Kristo Karjust CV lisada SAISi
Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika MASM   vestlus 6. mai Eduard Latõšov  
Disaini ja tehnoloogia tulevik MADM vestlus 5. mai Martin Pärn CV, portfoolio, essee lisada SAISi
Keskkonnatehnika ja juhtimine EABM vestlus 8. mai Karin Pachel  
Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia KAKM vestlus 7. mai M.Trapido, M.Kritsevskaja  
Kütuste keemia ja tehnoloogia RAKM vestlus 8. mai Anna Smirnova CV lisada avaldusele
Tööstusökoloogia NAEM test 8. mai Annely Kuu  
Toidutehnika ja -arendus KATM vestlus 8. mai Katrin Laos  
Rakendusfüüsika YAFM vestlus 6. mai Raavo Josepson  
Maapõueressursid LARM vestlus 6. mai Rutt Hints  
Arvutisüsteemid IASM vestlus 7. mai Peeter Ellervee CV ja mot.kiri lisada SAISi
Meditsiinitehnika ja -füüsika IAHM vestlus 6. mai Piret Plaks CV ja mot.kiri lisada SAISi
Rakenduslik majandusteadus TAAM vestlus 7. mai T.Parve, M.Kukk Cv lisada SAISi
         

 

IV perioodil toimuvad sisseatumiskatsed kõikidele erialadele kandideerimiseks.

Sisseastumiskatse toimumise info koos kuupäeva, ruumi numbri ja vestluste puhul ka personaalse kellaajaga on leitav SAISi avaldusel peale avalduse esitamist.

Ingliskeelne õpe

Selleks, et laiendada Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelist haaret, propageerida Eesti kõrgharidust ning toetada Eesti majanduse, teaduse ja tehnoloogia rahvusvahelises konkurentsis püsimist, on Tallinna Tehnikaülikool välja töötanud rahvusvahelised tasemeõppekavad.

Rahvusvaheliste õppekavade eesmärgiks on varustada lõpetajad teadmiste ja oskustega, mis teevad neist konkurentsivõimelised spetsialistid globaalse maailma multikultuurses keskkonnas. Lisaks välisüliõpilastele on õppima oodatud ka kohalikud elanikud. Õppimine multinatsionaalses tudengkonnas annab Eesti tudengile ainulaadse võimaluse saada rahvusvaheline kogemus kätte kodust kaugele minemata. Rahvusvahelise tasemeõppe õppekavad on akrediteeritud.

Ingliskeelsel õppekaval õppimine on Euroopa Liidu kodanikele inseneri-, loodus- ja  IT teaduskonna õppekavadel tasuta.

Majandusteaduskonna ingliskeelsetel õppekavadel õppimine on tasuline, igal kaval on 1-2 sihtstipendiumiga õppekohta, kus nominaalkoormusega õppimine on nominaalaja jooskul tasuta.

Nominaalne õppimisaeg magistriõppes on 2 aastat (120EAP).

Eestimaalastele/Eestis alaliselt elavatele isikutele kehtivad vastuvõtukalendri tähtajad, kandideerimise nõuded ja TalTechi üldine vastuvõtutingimused ja -kord. Vajalik on väga hea inglise keele oskus.

Rahvusvahelise tasemeõppe magistriõppekavad "Tööstustehnika ja juhtimine" ning "Keskkonnatehnika ja juhtimine" on valminud Balti mere regiooni ülikoole ühendava konsortsiumi BALTECH koostööna.
 

Sisseastumiseks vajalik info välisriigi kodanikele on leitav rahvusvahelise tasemeõppe keskuse koduleheküljelt.

  • Cyber Security / Küberkaitse (TalTechi ja TÜ ühisõppekava)

  • Communicative Electronics / Elektroonika ja kommunikatsioon

  • Computer and Systems Engineering / Arvutisüsteemid

  • E-Governance Technologieas and Services / E-riigi tehnoloogiad ja teenused

  • Health Care Technology / Tervishoiutehnoloogia

  • Materials and Processes of Sustainable Energetics / Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas (TalTechi ja TÜ ühisõppekava)

  • Technology of Wood, Plastic and Textiles / Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia

  • Environmental Engineering and Management / Keskkonnatehnika ja juhtimine

  • Industrial Engineering and Management / Tööstustehnika ja juhtimine

  • Mechatronics / Mehhatroonika

  • Design & Technology Futures / Disaini ja tehnoloogia tulevik (TalTechi ja EKA ühisõppekava)

  • AppliedPhysics / Rakendusfüüsika

  • International Business Administration / Rahvusvaheline ärikorraldus

  • Technology Governance and Digital Transformation / Tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused

  • Law / Õigusteadus

Sessioonõpe

Sessioonõppes toimub õppetöö reeglina üle nädala R-P, kui programmijuht ei ole planeerinud õppetööd teisel viisil. Soovi korral on võimalik vaadata käimasoleva semestri tunniplaani, et saada teada võimalik õppetöö sagedus. Tunniplaan on leitav ois2.ttu.ee.

  • Tasuta õppimiseks tuleb õppida nominaalkoormusega (30 EAP semestris). Kogu õppeaja jooksul võib tasuta õppimiseks nominaalkoormusest vähem sooritada 6 EAP mahus.

  • Kaugõppes õppides on õigus saada tööandjalt õppepuhkust.

Sessioonõppes (ehk kaugõppes) saab õppida õppekavadel:

  • Personalijuhtimine  HAPM

  • Tootearendus ja tootmistehnika MATM

  • Digimuutused ettevõttes IADM