Eesti Mereakadeemia avamerejaht Tuulelind

Mereakadeemia endine avamerejaht Tormilind teenis kooli väärikalt 22 aastat, aga kuna iga asi vananeb ning akadeemia ammune unistus oli kaasajastada oma meresõidupraktika võimalusi, siis otsustati soetada uus jaht, mis jõudis ristiti Tuulelinnuks 2016. aastal. Uus jaht on kasutuses nii tudengite purjeõppel kui väikelaevajuhi koolitustel. Samuti osaletakse koos tudengitega aktiivselt erinevatel kodumaistel ja rahvusvahelistel purjeregattidel. Iga-aastane traditsioon on mai kuus toimuv avamerejahtide purjeregatt Tuulelind Cup. Tuulelind on osalenud kaks korda 2017. ja 2018. aasta suvel rahvusvahelisel purjeregatil The Tall Ships Races. Kaks aastat järjest on võidetud ka esikohta omas klassis (D-klass).

Täname toetajat: Kalevi Jahtklubi.

Video nägemiseks nõustu palun küpsiste kasutamisega.

Riigihanke võitis Alter Electric OÜ ning jahi kogumaksumus on 181 000 eurot (ilma km-ta). 2015. a lõpus korraldati uuele jahile avalik nimekonkurss, kuhu laekus 120 nime, mille hulgast valis žürii välja TuulelindJahi ristiemaks valis Mereakadeemia Üliõpilasnõukogu juhatus laevajuhtimise teise aasta tudengi Marii Metsmaa ning Tuulelind ristiti ja veesati kõikide iidsete traditsioonide järgi 26. aprillil 2016.

„Nüüdsest saame purjeõpet jätkata uue kaasaegse jahiga. Kõik TTÜ tudengid saavad võtta õppeainet „Purjetamise teooria ja praktika“, mille käigus viiakse läbi praktilisi harjutustunde merel. Purjetamine võimaldab tudengitel harjutada meeskonnatööd, veeta merel sportlikult aega ning rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas,“ selgitab avamerejahi vajalikkust Mereakadeemia direktor Roomet Leiger. „Iga hooaja oluline avaregatt meie jaoks on kindlasti Mereakadeemia poolt korraldatav Tuulelind Cup, mis toimub alati iga aasta maikuu viimasel laupäeval.“

Tuulelind on cruiser-racer tüüpi avamerejaht

Tuulelind on Varianta 44 tüüpi cruiser-racer avamerejaht. Illustreerimaks jahi omadusi võib võrdlusena tuua puhtad cruiserid ja racerid. „Cruiseritele on oluline, et oleks palju ruumi, jaht oleks võimalikult mugav ning saaks palju inimesi peale võtta. Kiirus ei ole nii oluline, peaasi, et edasi liikuks. Seega cruiseritel pole ka väga suur purjepind ning mast väga kõrge. Raceritel on olulised täpselt vastupidised omadused – jaht peab olema võimalikult kiire ja kerge, kõrge mastiga ja palju purjepinda. Kokpit on tavaliselt suur ning salongi/kajuti osa väiksem,“ selgitab jahi müüja Roland Silluta. „Tuulelind on cruiser-racer tüüpi lameda põhjaga jaht, sest eesmärk on see, et kui jaht liigub, siis liikumise toimel tõuseks jaht rohkem vee peale. Seda ikka selleks, et veetakistus oleks võimalikult väike ning jaht liiguks kiiresti edasi." Samas on oluline, et töötegemine ehk purjesõidu õppimine oleks võimalikult mugav ning jahile mahuks võimalikult palju õppureid, kes saaksid jahis vajadusel ööbida, siin süüa teha ja pesuruumi/tualetti kasutada. „Vastavalt eespool välja toodud parameetritele arvutavad insenerid välja jahi optimaalse purjestuse. Tuulelinnul on peal mugavalt kokku rullitav eespuri foka, samuti grootpuri, lisaks muidugi allatuult sõitmiseks gennaker ja spinnaker. Ja sellest täiesti piisab. Samas puhtad cruiserid saavad hakkama vaid kahe purjega, kuid racerid jällegi vajavad rohkem kui nelja purje,“ kirjeldab Roland jahitüüpide erinevaid vajadusi. „Kiil on tegelikult see, mis hoiab tegelikult jahti püsti. Võimalik on näiteks see, et tugeva tuule ja tormiga võib jahi masti ots vees ära käia, kuid kiilu abil ajab jaht end nö jonnipunnina tagasi püsti.“ Kuigi Varianta 44 tüüpi jahile on omistatud A-kategooria, mis tähendab, et selle alusega võib seilata üle ookeani, siis hea ja mugav purjeilm on kuskil 7 m/s tuulega. Tormihoiatusega, mis on kuskil 17 m/s ja enam, pole mõtet jahti lõhkuma minna. Jahisõidu suur pluss on see, et kui tuul on soodne, siis punktist A punkti B liikumine on täiesti tasuta või väga soodne.

Tuulelinnul on neljasilindriline Volvo Penta 39kW diiselmootor, mis on väga ökonoomne ning tunnis kasutab kütust ca 5 liitrit.Tuulelinnu kokpit on varustatud suure roolirattaga, et kaptenil oleks mugav jahti vastavalt ilmastikuoludele juhtida. „Rooliratas on nii suur, et krüssates (vastutuult sõitma – toim.) saab hästi poordi peal istuda,“ näitab Roland. „Siin on ka kaardiplotter ehk multifunktsionaalne ekraan, kuhu saab kuvada radaripildi, erinevaid sonareid ja instrumente, ehk kõiki andmeid, mis NMEA süsteemis ringlevad ja on vajalikud navigeerimiseks. Samas on jahil ka kajalood, mis mõõdab sügavust ning täiendab elektronkaardi informatsiooni. Ohutu sõidu seisukohalt on alati hea kui kõik näidud on dubleeritud.“
Tuulelinnule on paigaldatud ka AIS (Automatic Identification System) süsteem, mis saadab jahi andmeid teistele alustele ning omakorda võtab vastu teiste aluste andmeid. Kuigi nii väikestele alustele nagu Tuulelind AIS tegelikult kohustuslik pole, siis ohutuse ja turvalisuse kohapealt on see igal juhul vajalik ja kasulik.


Jahi sisemus

Kuna tegemist on õppejahiga, siis on ka jahi sisemus väga lihtne ning varustatud vaid kõige vajalikumaga. Jahis on kümme koikohta, kolm kajutit ja salong, köök ning pesuruum. Salongi kasutatakse lisaks magamisele ka õppeklassina, kus on olemas suur laud ja telekas, millele kapten saab dubleerida kokpitis asuva kaardiplotteri pildi ning selgitada suuremale hulgale noortele erinevaid nüansse. Kuigi koikohti on kokku kümme, siis korraga saab pardal olla 12 inimest.
 

Tuulelinnu andmed:

Pikkus: 44 jalga ehk 13,15m
Laius: 4,18m
Kaal: 11,2 tonni
Masti pikkus: 18,25m
Süvis: 2,2m.

Tuulelind Facebookis

Tuulelinnu saatmine rahvusvahelisele regatile